English
Русский
Suomi
Latviešu
Alati ei ole lihtne valida elliptilisi trenažööre (ingl. k cross trainer) või isegi mõista nende erinevusi – mis on hooratas või miks selle kaal oluline on; kas 50 cm sammupikkus on hea ja lõpuks, milline trenažöör on kõige soodsam. Räägime lähemalt elliptilise trenažööri komponentidest, aitamaks Sul valida endale sobiv treeningvahend, mis ei jää toanurka riideid koguma. Elliptiline trenažöör on suurepärane kogu keha treeninguks ja kui oled valinud õige masina, teenib ja treenib see Sind kaua.
MIKS VALIDA ELLIPTILINE TRENAŽÖÖR KOJU?
Elliptiline trenažöör on igas vormis inimestele suurepärane viis aeroobsete treeningute tegemiseks. Kuna see on liigestele leebem kui muud jõusaaliseadmed (liikumine on sujuvam, ilma põrutustetal) ja ei nõua treeningu alustamiseks suurt lihasjõudu, sobib see ka vanemaealistele ja taastusravi vajavatele inimestele. Mõned treeningud nädalas parandavad Sinu üldist aeroobset vormi, tugevdavad luid ja suurendavad kopsude mahtu.
Sellegipoolest saab elliptilise trenažööriga teha ka väga intensiivset treeningut, mis pakub südamele fantastilist kardiotreeningut. Elliptiline trenažöör paneb tööle korraga mitu lihasrühma nii üla- kui ka alakehas. Toniseerib ja tugevdab reie nelipealihaseid, reielihaseid, säärelihaseid, tuharalihaseid ja käsivarsi. Samuti venitab see õrnade liigutustega kõhtu ja külgi. Lihastoonuse parandamiseks saate tõsta raskustaset või hoida taseme stabiilsena, et teha rohkem kardiotreeningut ja langetada kaalu. Pea meeles – hea vorm on saavutatav siis, kui treenite regulaarselt lühikest aega korraga.
Treenimise ajal saad rohkem treenida näiteks käsi – kui soovid tugevdada ja toniseerida käsi, siis lõdvesta jalalihaseid (ära neid nii palju kasuta) ja tee rohkem tööd kätega – tõmba käepidemeid edasi-tagasi. Jalgade treenimiseks lase käepidemetest lahti ja sõtku ainult jalgadega. Elliptiline trenažöör on kohandatav igale inimesele ja treenimise võimalusi on sellel palju, olenemata soost, vanusest või võimetest.
Elliptilised trenažöörid on suurepärased ka lisatreeningu tegemiseks, kui töötad vastupidavusala väljakutse nimel. Need võimaldavad Sul pikendada treeningute kestust või regulaarsust, ilma et see suurendaks vigastuste riski, mida vastupidavustreening võib põhjustada.
Veel üks elliptilise trenažööri eelis on nö tagurpidi liikumine. Nii saad treenida täiesti erinevat jalalihaste piirkonda – jooksulindil sellist asja naljalt teha ei proovi.
Elliptilised trenažöörid on vaiksed
See lihtne tõsiasi muudab elliptilised trenažöörid ideaalseks treeninglahenduseks kodus. Need on vaiksed kahel peamisel põhjusel. Esimene on see, et erinevalt jooksmisest ei lahku jalad treeningpinnalt ja ei tekita põrutusi. Teine põhjus on see, et liikumise loovad pigem sinu lihased kui mootor (erinevalt jooksulindist). Elliptilisel trenažööril on takistusmootor, kuid üldiselt on seeväga vaikne. Vanemad trenažöörid võivad aja jooksul muutuda mürarikkaks ja tekitada tüütut kriuksumist, kuid tavaliselt saab seda lahendada liikuvate osadega seotud poltide pingutamisega.
ELLIPTILISTE TRENAŽÖÖRIDE KOMPONENDID
1. Ajam: esi- või tagaajam
Elliptilisi mudeleid on kahte tüüpi: esi- ja tagaajamiga. Esiveo hooratas asub ees, tagaveo hooratas aga taga.
Esiajamiga trenažööril kiputakse keha kallutama ettepoole ja nii tekib mulje, nagu astuks trepist üles. Need on tavaliselt odavamad, võivad olla häälekamad, neil on rohkem osasid ja võivad vajad rohkem hooldust. Esiajamiga trenažöörid võtavad vähem ruumi ja sammupikkus võib pikemale inimesele jääda veidi lühikeseks.
Tagaajamiga trenažööridel on hooratas masina tagaosas. Asend on püstine , liikumine on loomulikum ja lähedasem kõndimisele ja jooksmisele. Need on tavaliselt kallimad, vaiksemad, sujuvamad ja sobivad hästi pikematele kasutajatele. Vähemate osadega ja seega vajavad vähem hooldust.
2. Käepidemed – liikuvad ja statsionaarsed käepidemed
Elliptilistel trenažööridel on kaks komplekti käepidemeid. Statsionaarsed käepidemed, mis pakuvad suuremat stabiilsust suurematel kiirustel. Enamikul statsionaarsetel käepidemetel on ka sisseehitatud andurid, mis võimaldavad Sul oma pulsisagedust jälgida.
Liikuvad käepidemed liiguva sükroonis pedaalidega ja annavad ka kätele treeningkoormust, toniseerides käsi ning treenides õla- ja seljalihaseid.
3. Sammu pikkus
Sammu pikkus on kaugus kahe pedaali vahel, kui need on üksteisest kõige kaugemal. Lühike sammu pikkus annab omamoodi sammulise liikumise. Pikem sammu pikkus jäljendab rohkem jooksvat liikumist.
Sammu pikkus mõjutab ka treeningu mugavust – kui see on liiga lühike, on tunne, nagu kõnnid väikeste sammudega. Kui pikkus on liiga suur, tundub, et sammud on liiga suured ja see võib lihaseid üle koormata. Õige sammu pikkus sõltub Sinu pikkusest. Mida pikem Sa oled, seda suurem peab olema sammu pikkus.
Kasutaja pikkus alla 175 cm: sammupikkus 30 või 40 sentimeetrit.
Kasutaja pikkus üle 175 cm: sammupikkus 40 või 50 sentimeetrit.
Sammu pikkus on ka üks olulisemaid kriteeriume elliptilise ratta valikul, sest see määrab jalgade liikumise amplituudi ja sellest tulenevalt ka pedaalimismugavuse. Eesmärk ei ole võimalikult suur samm, vaid piisava pikkusega samm, et jalgade liikumine ei oleks liiga vaoshoitud või liiga piiratud. Üldiselt soovitatakse sammu pikkust 40 cm. Väiksema sammupikkuse puhul võid tunda, et Sinu liigutused on piiratud, samm on vähem elliptiline ja pedaalimine on lähedasem statsionaarse ratta või stepperi omale. Kui samm on piisavalt pikk, saad iga liigutusega jalad täielikult välja sirutada.
Sammu pikkus on enam-vähem seotud elliptilise masina suuruse või pikkusega. Väiksemal elliptilisel trenažööril on ka lühem sammu pikkus. Elliptilistel trenažööridel, mis on väiksemad kui 130–135 cm, on sammu pikkus tavaliselt 30 cm või vähem. Ära vali iga hinna eest väiksemat trenažööri ruumi kokkuhoiu pärast, sest selle sammu pikkus on tõenäoliselt lühem. Kui kavatsed elliptilist trenažööri kodus regulaarselt kasutada ja ei sihi võistlustasemele, siis 40 cm sammupikkus on enam kui piisav ja pakub head liikumisulatust. Kui oled pikem kui 1,90 m, soovitame valida elliptilise trenažööri, mille sammupikkus on üle 50 cm.
4. Mehaaniline või magnetiline takistus?
Mehaanilise takistusega trenažööril suurendatakse pedaalimise raskust/takistust käsitsi nupust keerates, samas kui magnettakistust saab otse elliptilise trenažööri konsoolilt muuta. Viimast nimetatakse ka motoriseeritud pidurisüsteemiks. Praktiliselt kõigil elliptilistel trenažööridel on nüüd magnettakistus, kuna see pakub palju suuremat mugavust ja võimaldab jälgida kardiotreeningut automaatse takistuse taseme muutmisega.
5. Vattide tase
Vatid mõõdavad pedaalimisvõimsust kõndimis- või pedaalimiskiiruse ja takistuse taseme põhjal. Elliptiliste trenažööride tootjad määravad kindlaks maksimaalse võimsuse, mis annab ülevaate ratta maksimaalsest takistusest. Vatid näitavad elliptilise trenažööri kvaliteeti või õigemini võimsust (seda võiks võrrelda auto maksimaalse kiirusega: isegi kui te ei saavuta maksimaalset kiirust, annab see aimu masina kvaliteedist).
6. Pidurisüsteem
Valida saab elektromagnetilise pidurisüsteemi (EMS) ja manuaalse püsimagneti (PMS) vahel. EMS-i puhul määrab takistuse hoorattale rakendatav tõmbejõud. Seda jõudu juhitakse suurema või väiksema voolu juhtimisega läbi magnetite. Ekraanil valite takistuse, misjärel tulevad magnetid induktsiooni teel õigesse asendisse. Seega ei kasuta EMS mootorit ega liikuvaid/mehaanilisi osi. Manuaalse PMS-i korral liigub magnet koos pöördnupuga, mis võimaldab valida takistust. Lõpuks valite PMS-servomootori puhul ekraanil takistuse, mille järel servomootor paneb magnetid liikuma.
7. Hooratta kaal
Kas soovite intensiivsemat trenni suurema takistusastmega? Siis vali raskema hoorattaga elliptiline trenažöör. Raskem hooratas pakub rohkem võimalusi täiendavateks treeningtasemeteks. Kui eesmärgiks pole intensiivne treening, vaid lihtsalt kerge trenn vormi hoidmiseks ja parandamiseks, siis sobib ka kergem hooratas.
Hooratta kaal on üks peamisi kriteeriume, mida peaksite elliptilise trenažööri ostmisel hoolikalt jälgima, kuna see mõjutab pedaalimise kvaliteeti, mugavust ja sujuvust. Liiga kerge hooratas, 7–10 kg, põhjustab ebameeldivat pedaalimist koos tõmblustega.
Hooratta kaal määrab elliptilise trenažööri vastupidavuse kiiruse muutumisele või kiirendusele. Teisisõnu, mida suurem on hooratta kaal, seda suuremat vastupanu tunnete kiirendamisel, mistõttu peate teatud kiiruse saavutamiseks rohkem pedaalima (te ei saavuta kohe oma maksimumkiirust).
Põhimõtteliselt saavutate väga kerge hoorattaga kiirendades kohe soovitud kiiruse (kiirendustakistus on väga väike) ja ratas peatub kohe, kui lõpetate pedaalimise (aeglustustakistus on väike või puudub üldse). Raskema hoorattaga elliptiline trenažöör pakub seega suuremat pedaalimise sujuvust, mugavust ja trenni/pingutust (enne teatud kiiruse saavutamist on vaja veidi pingutada).
> 21 kg Professionaalseks kasutamiseks (2-3 korda päevas)
11-21 kg Sage kasutus (1-3 korda nädalas)
7-10 kg Aeg-ajalt (1-2 korda kuus)
8. Ergomeeter
Kas soovid teada, kui hästi treenid ja millised on edusammud? Ergomeeter aitab Sul treeningu eesmärki saavutada. Sisestades oma andmed, nagu pikkus ja kaal, saad väga täpselt treenida vajaliku intensiivsusega ja vaadata, milline on Sinu kalorikulu.
10. Programmide arv / takistustasemed
Praegu on peaaegu kõikidel elliptilistel trenažööridel erinevaid treeningprogrammee ja/või raskustaset. Erinevate treeningprogrammide kasutamise aitab saavutada häid tulemusi ja toob treeningusse ka vaheldust. Sobib väga hästi tempo vahetamiseks erinevate raskusastmete vahel.
11. Lisad
Paljudel elliptilistel trenažööridel on olemas ka mitmeid lisasid, nagu pudelihoidja, tahvelarvutihoidja. Üha enam elliptilisi trenažööre pakuvad Bluetooth-ühendust, mis võimaldab ühendada telefoni või tahvelarvuti (ka iPhone või iPad) juhtmevabalt elliptilise trenažööriga. See võimaldab paigutada telefoni jalgrattakonsoolile ja kasutada seda puutekonsoolina. Nii näed oma pedaalimiskiirust otse nutitelefonis või tahvelarvutis ja saad nutitelefonis juhtida pedaalimise raskustaset! Erinevad mobiilirakendused võimaldavad jälgida kardio- ja HIIT-treeninguid, kohandada treeningrutiine ja jälgida oma statistikat, näiteks põletatud kalorite arvu. Bluetooth-ühendus on pluss, mis muudab treeningu interaktiivsemaks.
TUNTURI TRENAŽÖÖRID JA FITNESSITOOTED
Velomarket OÜ on Tunturi trenazööride ametlik maaletooja ning meil on lai valik erinevaid koduseid treeningvahendeid. Kes on huvitatud kodusest jõutreeningust, leiab Fitnessmarketi valikust endale hantleid, sangpomme, tõstekange või muid lisaraskuseid ja tarvikuid. Kes soovib tõsisemat jõutrenni teha, leiab endale sobiva treeningpingi. Kodus võimlemiseks on Fitnessmarketis Tunturi valikust pakkuda massaaživahendeid, võimlemis- ja joogamatte, võimlemispalle, venituskumme ja muud varustust.
Tunturi tähendab sõna-sõnalt “suur mägi”, mis sümboliseerib väljakutsete ületamist ja tunnet, mis tekib peale intensiivset treeningut ja eneseületamist.
Tunturi sai alguse 1922. aastal Soome linnas Turkus, mil vennad Aarne ja Eero Harke avasid jalgrattapoe Pyöräkellari Oy. Esiti oli põhifookuses jalgrataste remont, seejärel toodeti Tunturi nime all ise jalgrattaid. Bränd oli väga edukas ja mõne aasta jooksul vahetati väikepood tehase vastu ning 1950ndateks oli Tunturi kaubamärk mopeedide siseturul juhtival positsioonil. Kasutades jalgrattatootmisest saadud tehnoloogiat ja teadmisi, laienes Tunturi muu spordivarustuse tootmisse.
1969. aastal muutis Tunturi kogu fitnessitööstust, tutvustades maailmale esimest koduseks kasutamiseks mõeldud veloergomeetrit ning aasta hiljem pälvis rahvusvahelise tunnustuse spordiseadmete tootjana.
1990ndatel tehti strateegiline otsus keskenduda Tunturi fitnessitoodete ja Tunturi jalgrataste tootmisele. See otsus oli oluline brändi edasiseks arendamiseks. Tunturi on nüüd Skandinaavia riikides tuntud bränd ja Tunturi fitnessitooteid müüakse enam kui 40 riigis kogu maailmas.